Kirjandussemiootika
Karakterijoone tõestusena esitatakse
seik v paar sündmusest. Erijooni näidatakse eri ajal eri kohtades aset leidnud
elulooliste sündmuste kaudu. Sündmuste ajaline järgnevus lõhutud. Määrav karakter
kui tervik mille seisukohalt ühe või teise karakterjoone avaldumise aeg pole oluline.
Üksikisiku eneseteadvuse autobiograafilised väljendumisvormid.
1) iroonia
2) isiklik kiri – kujuneb loodus kui absoluutselt üksiku, tegevuseta isiku vaateala
(vaatealune objekt) ja ümbrus (taust miljöö). Oluliseks muutuvad eraelu lugematud
pisiasjad.
3) stoiline autobiograafia. Lohutuskõned. Autori kahekõne filosoofia ja lohutajaga.
Augustinuse “Pihtimus”, Marcus Aurelius “Iseendale” – kõnelused iseendaga, uus
suhe iseendasse. Kolmandale ei anta sõna. Lunastust otsitakse enesest, vahetult enese
ideede vallast. Järsult suureneb isiklike, intiimsete sündmuste osakaal, mis teiste koha
pealt on tühised. Oma isiklike asjadega oled üksi
annaabi.ee 
