Kui jälgid tähtede aasendit kogu öö, märkad, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähed teevad taevas täistiiru ühe ööpäevaga. Põhjanabal seisja näeb tähti liikuvat piki horisondiga paralleelselt ringjoont ja tähed ei tõuse ega looju kunagi. Eestis ei ole horisont ja taevaekvaator paralleelsed, seetõttu esineb meie taevas ka tõusvaid ja loojuvaid tähti. Eestis vaatatuna on vaid Põhjanaela ümbruses tähti, mis ei looju kunagi. selliseid loojumatuid tähti nimetatakse pooluselähetasteks e. tsirkumpolaarseteks tähtedeks. Ülejäänud tähed tõusevad idast (kagust või kirdest, sõltuvalt tähe käändest). Kõige kõrgemale tõusevad tähed lõunataevas ja loojuvad seejärel läänes (või käändest sõltuvalt edelas või loodes). Eestis võib näha ka taevaekvaatotist lõuna poole jäävaid tähti, s.t. tähti mille kääne on väiksem kui null kraadi
hingamine, vererõhk ja pulss. See tähendab isiku erutatust. 3 MIS ON UNENÄGU? Viimase kolmekümne aasta jooksul on teadlased teinud suuri edusamme une-ja unenäomehhanismide uurimisel. Ikka ja jälle korduvad 90-minutised unetsüklid, EEG-lindilt tuvastatud unefaasid, REM-une avastamine ja selle seos erksate unenägudega, REM-une ja NREM-une vahekorrad, unenägude universaalne iseloom need kõik on väga tähtsad avastused. Subjektiivselt vaatatuna on une olemus siiski saladusrikas ja veelgi suuremaks müsteeriumiks on jäänud unenäod ise. Unenäod on olemas, me kõik oleme neid kogenud, mitte keegi aga ei näe teise unenägusid. Meid tegelikkusega ühendavad sidemed tunnukse unenägudes kõik katkevat, me siseneme maailma, kus ei ole aega ega ruumi: võime jälle olla noored, võime elada minevikus või tulevikus või täiesti ajatus ruumis, kus võime Londonis siseneda uksest ja väljuda Indias, Austraalias või mõnes
annaabi.ee 
