UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID
Järv asub Veriora
vallas Nohipalo külas.Taimestik on liigivaene, esineb jõgitakjat ja lahnarohtu. Kalastikust
domineerib ahven, vähem leidub haugi.
Nohipalu valgjärv (vt joonis 3) (absoluutne kõrgus 53,9 meetrit, pindala 6,3 hektarit, suurim
sügavus 1957. a. 12,5 meetrit, 1972. a. 11,7 meetrit). Valgejärv on kogunud kuulsust kui ühe
Baltimaade selgema veega järvena. Suvine vee läbipaistvus on 5-9 meetrit. Seoses
Meenikunno raba kuivendamisega alanes vaatase järves 0,8 meetrit. Veekogu asub jääpanga
sulamisel moodustunud söllis. Kaldad on liivased. Järv toitub sademate veest, kuid on seotud
ka põhjaveetaseme muutustega. Valgejärve läbib aeglane põhjaveevool, mille varud täienevad
Meenikunno raba äärealade nn. neelulehtrite kaudu. Järve vesi on SO4-CI koostisega,
happeline (pH 3-4), mineraalainete sisaldus ei ületa 15 mg/l. Kuulub suhteliselt madalate