Antiikteater
kas proovida sealt sisse saada. No küsida võib kõike. Seisan järjekorras ja jõudes
sissepääsuni küsitakse mult pileti raha, mida mul muidugi pole, seda ma ka ausa
mehena vastasin. Kaks minu ees seisvat turvavat meest naervad, üks ütleb teisele:
,, Näed, jälle üks hulkur, pane linna arvele". Ja jällegi vajus mul imestusest suu lahti,
ma sain sisse ja tasuta. Ma teadsin, et täna tasus oma mitte just kõige paremast voodist
üles tõusta. Liigun mööda vaatamispaika, kus on juba parajalt joobunud inimesi ja
palju ilusaid naisi. Ma otsin endale vaikse koha ja jään vaikselt etenduse algust
ootama. Minu kõrval lamav mees pakub mulle veini, mida ma ka kohe vastu võtan,
sest ma ei mäletanudki viimast korda kui ma veini jõin. Kogu rahvas, mis ootas
etendust oli pidutsemas, kõigil oli hea tuju, suur karjumine ja laaberdamine käib.
Möödub ligi pool tundi, rahvast tuleb ja tuleb, ma arvan, et üle viieteist tuhande
annaabi.ee 
