Meie pere traditsioonidest
pidulaua ümber. Meie peres õnneks seda muret ei ole. Kõige tujuküllasemad on olnud
vanaema ja vanaisa sünnipäevad, kus ema ja tädi on tegevusliku osa korraldamise
enda peale võtnud. Nendelt pidudelt pole puudunud tants, muusika,
seltskonnamängud ega rõõmus meel ning sageli tantsib õhtu finaaliks kogu peorahvas
suisa kreeklaste rahvatantsu sirtakit. Nüüd võivad ka peokorraldajad ise pidu nautida
ja naerda nõukogude aja üle, kui õhtust hommikuni salatit hakiti ja muid roogi
vaaritati. Eestlaste peolauad on pidanud traditsiooniliselt olema "toidu all lookas".
Rõõmus meel ja head mälestused on igal juhul tagatud. Samuti toovad sellised
sündmused kokku palju sõpru ja sugulasi.
Nüüdisajal on jõulud populaarsed, millega kaasnevad lastega peredes päkapikud ja
jõuluvanad. Sageli toovadki vanemad pühade tähistamise põhjuseks laste heaolu.
Tavaliselt soovivad emad-isad, et võsukestel oleks meeldejääv lapsepõlv ja lõbus olla.