Lambakarjus ja aeg
nainud, k6ike oma ihuga tundnud. Keegi ei taibanud, et k6ik need kauged
maad ja salaparased linnad oma vagevate kuningatega olid karjus ise -
et ta oli terve maailm ning lisaks sellele oli veellugematuid maailmu tema
sees varjul.
Kularahvas ei saanud seda kuidagi moista. Inimeste paevad olid tais
t6id ja toimetusi. "Hommik on keskpaevast varskem ja vaekam," utlesid
nad ja tousid aegsastiasemelt, et minna pollule voi viinamaele umbrohtu
kitkuma, vorseid vaaristama, ojast vett kandma. T66d tegidnad kiirus-
tades - aeglane t66 on laisk t66, aeglasepollumehe kuly jaab suvele jalgu
ning tema loikus upub sugisvihmadesse, tema vili hallitab rougus ja ta
pere peab nalja peletamiseks volgu tegema. Aeglase perenaise kasikivile
kasvab sammal ja ta ei saa seda enam kiiresti kaima, tema jahu 16peb
astjastja tema lapsed on naljas. Aeglase tiidruku varten veereb loiult, see
ei anna peent heiet, tiidruku sark ei saa kerge ja ohuline, tema noore jhu