Vaarikas
IV saj. rooma kirjanik
Palladius nimetab vaarikat esmakordselt aiataimena.
Vaarikad moodustavad muraka perekonnas alamperekonna. Kõigil vaarikaliikidel eraldub
valminud koguluuvili kergesti viljapõhjalt, mille poolest ta erineb pärismuraka
alamperekonnast.
Vaarika olulisemad arengusuunad on saagikate, tugevate viljadega, haigustele ja kahjuritele
vastupidavad ning kvaliteetsete viljadega sortide saamine.Aretustööga on saadud terve rida
vaarikaliikide ja pampli ristandeid- vampleid ehk vaarikpampleid
Tabel 2. Liikide eristustunnused
Liigi nimetus Taim Võrse Üheaastane Vili
oks
Harilik vaarikas püstine,isepaljunev, risoomil ja ogadega kaetud punane või
kaheaastane põõsas juurekaelal kollane, eraldub
kuni 2 meetrit arenenud viljapõhjalt