lehtpõõsas. Võrsetel tipuosa rohtne. Esimesel aastal võrsed mitteharunevad, rohekad, kaetud vahakirme ja ogadega. Teisel aastal vähemalt alumises osas puitunud, ülemine osa harunev, valkjas- hallikaspruunid, vahel kestendavad varred, mis on alumises osas kaetud tihedalt ogadega. Vaarika risoomil ja juurekaelal arenenud pungadest kasvavad asendusvõrsed moodustavad igal aastal uue vaarikapuhma ja istandik püsib aastaid. Vaarikavarte eluiga kestab kaks suve ja ühe talve. Esimesel aastal arenevad maa- alustest võsudest kasvanud varred tugevaks ning moodustavad lehestiku ja lehtede kaenlasse külgpungad. Vaarikapõõsaste kujundamine algab istutusjärgse tagasilõikamisega. Põõsana kasvatamisel valitakse järgmise aasta kevadel 3-4 tugevat võrset. Ülejäänud lõigatakse maapinna lähedalt maha. Järgmisel aastal 5-6 vart jne., kuni vaarikapõõsas koosneb 10-12 elujõulisest võrsest.
Marjapõõsa aluseid tuleb rohida valmistatakse keedist, ja kobestada. mahla jne vaarikad istutatakse päikselisse kohta ning huumuserikkasse pinnasesse. Sobiv taimevahe on 50 cm ja reavahe 22,5 m. Read peaksid jooksma põhja-lõuna suunas. Istutamise käigus lõigatakse taime võrsed 30 cm kõrguseks. Istutamise ajal ei magustoitude, mooside jm tohi pinnast trampides kokku suruda, sest see võib valmistamiseks. Vaarika kahjustada uute vaarikavarte pungi. Kevaditi lehtedest ja vartest tuleks teha hoolduslõikust tehakse teed Tütartaimed võetakse kõige saagikamatelt puhmastelt. Tütartaimede ülesvõtmisel lõigatakse võsundid noaga puhma küljest lahti. Tugevasti juurdunud taimed kaevatakse välja ja istutatakse kohe alalisele kasvukohale. Nõrgemad pikeeritakse järelkasvatamiseks maasikatest valmistatakse paljunduspeenrale. Taimed pikeeritakse 10 cm hoidiseid, kompotte,
annaabi.ee 
