Marjad - referaat
kaheaastased, mis tähendab seda, et teisel eluaastal need õitsevad, kannavad vilju ja lõpetavad
sellega elutegevuse. Juurtel on selleks ajaks tekkinud aga uued lisapungad, millest järgmisel
aastal kasvavad uued varrad.
Mais ja juunis ilmuvad varteharudele valged õied, mida tolmeldavad putukad. Eriti soodsate
ilmade korral võivad vaarika viljad küpseda juba juuni lõpupäevadel, tavaliselt toimub see
siiski juulis-augustis. Enamasti helepunane, sametja pinnaga, mahlane ja väga maitsev
vaarikamari on tegelikult koguluuvili, mis eraldub kergesti õiepõhjast. Kultuursortidel võib
viljade värvus olla ka kollane, roosa või mustjas.
7
Valget kasvukohta eelistavad metsvaarikat kohtab Eestis väga sageli metsades, raiesmikel,
metsaservadel ja teede ääres. Metsas on vaarikamarjad maitsvaks toiduks karudele ja
mitmetele lindudele, aiamarjadest peavad lugu kuldnokad ja rästad.
(Marjaraamat, 2006)