Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused
Esialgu olid nad eelkõige kloostri- ja
mõisaaedade haruldused. Maarahvas korjas metsamarju (sealhulgas sõstraid) ja metsõunu.
Talude juures oli üksikuid poolmetsikuid õunapuid, Lääne-Eestis ka kreeke-ploome ja pirne,
Kagu-Eestis kirsse. Laiemalt hakkasid taluaiad levima alates 19. sajandi lõpust, mil levisid
laiemalt ka karusmarjad (=tikrid), aedmaasikad (uus hübriidne Ameerikast pärit vanematega
liik, enne teda kasvatati kõrget maasikat) ning kodumaiste metsataimede sõstarde ja vaarikade
sissetoodud sorte. Alles 20 sajandi teisest poolest kasvatatakse laiemalt arooniat,
ebaküdooniat, astelpaju ja aktiniidiat, samuti viltkirssi, haraline ploomipuud (alõtsa,
müraploom) ja pihlaka sorte.
Paljud kultuurtaimed tunnevad end Eesti kliimas koduselt. Nende seemned valmivad hästi ja
taimed on sobilikes kooslustes konkurentsivõimelised looduslike liikidega. Linnud kannavad
seemneid metsa ja niitudele, inimene poetab teede äärde ja prahipaikadesse. Sageli võib teede