Paratsetamooli peetakse luhiajalisel kasutamisel normaalsetes terapeutilistes annustes ohutuks ja seda voib parast riski-kasu hindamist kasutada terve raseduse valtel. Ibuprofeen. Prostaglandiinide sunteesi parssimine voib negatiivselt mojutada rasedust ja/voi embruo/loote arengut. Epidemioloogiliste uuringute andmed on naidanud, et prostaglandiinide sunteesi inhibiitorite kasutamine raseduse varajases faasis voib pohjustada raseduse katkemiste, sudame vaararendite ja gastroskiisi ohu suurenemist. Kardiovaskulaarsete vaararengute absoluutne risk suurenes vahem kui 1%-lt ligikaudu 1,5 %-ni. Raseduse esimesel ja teisel trimestril ei tohi Ibuprofeeni manustada v.a. juhul, kui selleks on absoluutne vajadus. Kui Ibuprofeeni kasutatakse rasestuda puudval naisel voi raseduse ja teise trimestri ajal, peab annuse hoidma nii vaikesel tasemel ja ravi pikkuse nii luhikese kui voimalik.
isendite hulgas. Arvestades letaalgeenide penetrantsust klassifitseeritakse neid jargmiselt (Rosenbauer, 1969): Geeni tuup Penetrantsus (%) Letaalne 100 Subletaalne > 90 Semiletaalne > 50 Subvitaalne < 50 PARILIKUD TERATOOMID JA DEFEKTID Loomadel esineb geenidefekte sageli. Geeni defekt pohjustab halbeid organi arengus. Defekte esineb koikides geenides ja organites. Lisaks organite vaararenguile esineb ka ensuumide defekte (ensumopaatiad), mille tagajarjeks on organismi talitluse haired. Vaararendite klassifikatsioon Fenotuubiliselt jaotatakse vaararendeid Wiesneri ja Willeri (1979) jargi jargmiselt: 1) liigvaararendid e ekstsessvaararendid -organ on uliarenenud voi on neid arvult normaalsest enam. 2) vaegvaararendid e defitsiitvaararendid -organ on puudulikult arenenud voi on neid arvult normist vahem. 3) dustoopia -organite vaarpaiknemine Lisaks sellele jaotatakse vaararendid fenotuubiliselt ka uksik-ja kaksikvaararenditeks soltuvalt sellest, kas vaarastunud jarglane on uksik voi kaksik
annaabi.ee 
