Vana-Egiptus
seepärast ei olnud naine kunagi tõeliseks vaaraoks (Nefrusobekist XII d-st ma ei tea
midagi), vaid ainult regent. Esimeseks näiteks Egiptuse ajaloos võib arvata Hatsepsuti.
Pärast oma mehe ja ainukese venna Thutmosis II surma kõrvaldas ta valitsemisest tema
väikese poja (teisest naisest) Thutmosis III (tal oli 5 aastat). T III, kes oli abielus
Hatsepsuti tütrega, ei lasknud võimule, kuigi ta jõudis end lasta kroonida ja omandada
vaaraotiitli. Mõne aja pärast pani Hatsepsut endale ise pähe vaaraokrooni ja hakkas
juhtima riiki, eemaldades kasvava T III valitsusasjadest täielikult. Näha Egiptuse troonil
naisvaaraod oli niivõrd ebatavaline, et Hatshepsut oli sunnitud esinema meherõivastes,
kuningavõimu atribuutidega kunsthabemega ja võtma kuninganime Maatkara. Selles
palee-riigipöördes toetasid Hatshepsuti Teebas Amoni preestrid, kes astusid välja
annaabi.ee 
