vaaraosipelgaga. Ta töölised on ainult 2-2,5 mm pikkused ja väga saledad - suurim läbimõõt vaevalt 0,5 mm. Seetõttu saavad nad pugeda väga kitsastesse pragudesse ja avadesse, mingi ruumi sulgemine nende eest on praktiliselt võimatu. Värvuselt on nad määrdunud-kollased. Emased on töölistest 2 korda suuremad ja ka tumedamad, pruunikad. Kui meie teiste sipelgate emased on enamasti väheliikuvad ja püsivad pesasügavuses paigal, siis vaaraosipelgate emaseid nähakse sageli koos töölistega ringi lippamas. Vaaraosipelgad võivad iga maja kiiresti ja kergesti läbi uurida, kuid pesa teevad nad siiski ainult teatavatesse kohtadesse ja nende liikuminegi piirdub hiljem üsna kindlate ruumiosadega. pesa tehakse võimalikult toidukoha lähedusse, kuid otsustav on mikrokliima - pesitsemiseks on optimaalne suur õhuniiskus ja soojus üle 20 kraadi. Miinustemperatuuride
toiduainetega (toores maks, hakkliha). Kuid selline segu on ohtlik keskkonnale: allaneelamisel mürgitab koduloomad ja on ohtlik inimestele. Samuti riknevad lisatud toiduained kiiresti, tekib soodne pinnas teiste parasiitide arenguks ning äravisatud mürksööt on ohtlik lindudele, kassidele, koertele. Ohutult on sipelgaid võimalik hävitada COMBAT ja DETIA Vaaraosipelga söödamajade abil. Need sisaldavad ainulaadset mürksööta, mis on välja töötatud spetsiaalselt vaaraosipelgate hävitamiseks. Mürksööt on atraktiivne ainult sipelgatele ning ei ole kättesaadav teistele koduloomadele. Samuti on mürkaine kogus söödas doseeritud täpselt, millega on viidud oht keskkonnale minimaalseks. Söödamajade asetamisel tehke kindlaks sipelgate rajad. Vaadake üle köögid, valamukapid, aknaraamid, tualetid, lillepotid. Kui on kindlaks tehtud arvukus ja liikumisteed, võib peibutussööda valmis panna. Mürkhõrgutised asetada sipelgate
Viimastel aastakümnetel on mitmel pool nuhtluseks saanud toasääsed, kelle kodumaa on Vahemere ääres. Meie aladel suudab ta ellu jääda ja areneda vaid elamutes. Toasääsed eelistavad elada keskküttega majades. Inimesi ründavad nad peamiselt pimedas. Vaaraosipelgad tegutsevad samuti enamjaolt pimeduse varjus. Neist on väga raske lahti saada, sest järglasi andev emasipelgas on tavaliselt peidus ning lihtsalt tööliste hävitamisest vaaraosipelgate vastu abi ei ole. Toakilk on viimasel ajal jäänud suhteliselt haruldaseks. Varasematel aegadel võis talumajades sageli öösiti tema siristamist kuulda. Soojalembese putukana elas ta seal ahjupragudes. Võib arvata, et kaasaegsetes elamutes toakilgile sobivaid elukohti enam pole. Üsna palju elab inimelamutes mitmesuguseid mardikalisi. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvad peagi elama harilikud jahumardikad ning väike-jahumardikad.
Viimastel aastakümnetel on mitmel pool nuhtluseks saanud toasääsed, kelle kodumaa on Vahemere ääres. Meie aladel suudab ta ellu jääda ja areneda vaid elamutes. Toasääsed eelistavad elada keskküttega majades. Inimesi ründavad nad peamiselt pimedas. Vaaraosipelgad tegutsevad samuti enamjaolt pimeduse varjus. Neist on väga raske lahti saada, sest järglasi andev emasipelgas on tavaliselt peidus ning lihtsalt tööliste hävitamisest vaaraosipelgate vastu abi ei ole. Toakilk on viimasel ajal jäänud suhteliselt haruldaseks. Varasematel aegadel võis talumajades sageli öösiti tema siristamist kuulda. Soojalembese putukana elas ta seal ahjupragudes. Võib arvata, et kaasaegsetes elamutes toakilgile sobivaid elukohti enam pole. Üsna palju elab inimelamutes mitmesuguseid mardikalisi. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvad peagi elama harilikud jahumardikad ning väike-jahumardikad.
annaabi.ee 
