Talutööd 19sajandil eestis
Esimeseks kevadiseks põllutööks oli maa ettevalmistamine suviviljade külviks -
põlispõldude künd ja äestamine, ale- ja kütisepõletamine.
Aleviljelus oli Põhja-Euroopa metsavööndis seal hulgas ka Eestis vanim
maaharimise viis. Lõuna-Eestis tehti alet veel 19.sajandi lõpus ja 20.sajandi alguses.
Noor mets langetati ja koondati vaaludesse. Mõningase seismise järel vaalud
kuivasid, misjärel vaalud põletati. Vaalude kohendamiseks põletamisel ja tule
edasikandmiseks järgmisele vaalule kasutati pikki teibaid. Põletamisel oli tuleoht
suur. Mälestustes kirjeldatakse, kuidas tulise tuha sees põlesid ära viisud ja pastlad,
kuigi neid kasteti pidevalt vette, samuti said kannatada takused ja linased riided.
Tuhaga väetatud maa andis esialgu hea saagi. Mõne aastaga saagikus langes ja siis
jäi maa karjamaaks.
Kõige varem sai hakata kündma vana sööti, mille kündmiseks sobivaim aeg oli siis,
kui maa oli pealt natuke sulanud
annaabi.ee 
