Ilma sellise mehhanismita oleksid vaatlused suurema teleskoobiga põhimõtteliselt võimatud. Teleskoobi võimsust määrav optikasüsteemi põhiosa on objektiiv. See võib koosneda läätsedest(refraktor-teleskoop) või peeglitest(reflektor-teleskoop). Esineb ka segatüüpe. ( Kiirte käik joonis 7.18) Esimesed teleskoobid (Galilei ja Kepleri) olid refraktorid. Hilisemad suuremad teleskoobid on relflektorid. TÄHISTAEVA VAALTEMINE. *Soovitatav alustada õpetaja juhendamisel. * Vajalik eeltöö (välja selgitada, mida vaadelda tahetakse) *Hankida tähekaart- või atlas, taskulamp, nurkade mõõtmiseks vajalikud vahendid. *Õhtu peaks olema selge ja kuuvalguseta. Mõned valgusnähtused Maa atmosfääris on ettearvamatud ja kordumatud, nende vaatlemiseks ei saa koguneda kusagile kindlaks kellaajaks. Vaatlusel puutume kokku nähtustega, mis on seotud päikesevalguse levimisega Maa õhkkonnas
pea paika, siis need originaalsed leiud kontrollitakse ja uuritakse hiljem läbi. Seega on teadus iseennast-kontrolliv. Longino kirjeldab, et mida rohkem on erinevaid vaateid kogukonnas, seda suurema tõenäosusega teaduslikud praktikad on objektiivsed. See vaade näitab, et alternatiivsed väärtused käituvad, et tühistada teineteist välja või maha suruda teineteist ja mitmekülgsus kogukonnas annab tulemuseks objektiivsuse kui ühendada ennem mainitud kriitiline läbi vaaltemine. Longino annab kriteeriumite-listi, mida peab täitma, et saavutada objektiivsus. Esiteks, peab olema ära tuntavad võimalused kriitikale. See sisaldab protsesse nagu peer-review, kus vaatlejad saavad hinnata, kas väited paberis on põhendatud asitõenditega, mida on pakutud. Longino samuti soovitab, et peaks keskenduma pigem kriitilisele ülevaatele, et teadlased oskaksid kriitiliselt hinnata teiste tööd ja mitte ainult teha originaalset uurimistööd.
annaabi.ee 
