Üldine Teatriajalugu I
Tirso Don Juan on noor,
võib olla ka ilus, aga temas pole tilkagi veetlust, ta on täiesti ebasümpaatne, reptiilne on libe,
külm ja ebameeldiv. Temas puudub see, mis moodustab humanismi sisu, on antihumanistlik,
puubub inimlik mõõde, st temas puudub inimlik nõrkus. Nõrkus teebki tihti inimese veetlevaks.
Kuna temas puudub veetlus, siis ei saa ta daame panna endasse armuma, saab seda teha vaid
pettuse teel. Don Juan on nagu kehastunud mask, see mis ta teeb on maskimäng. Oma
vaallutused saavutab ta kostüümi abil kasutab kostüümi hiilgust ja sära, silmipimestavat
luksust. Miks Don Juani kuju saanud Euroopas nii populaarseks? Oli midagi enamat kui
traditsiooniline teatrikuju. Renessansi viimaseks kangelaseks on nimetatud seda Tirso Juani.
Temas on nähtud mingi ajastu kokkuvõte renessansi. Renessanss mõtles välja oma titaani ehk
üliinimese, kes pidi saama jumalasarnaseks. Sellest ideest tuli välja päratu ego, tarbimisgeenius.