Eesti rahvamuusika
Lühemad õitsilaulud meenutasid paljus huikeid ja helletusi. Pikemaid õitsilaule lauldi tavaliselt lüüriliste laulude, harvem tavandilaulude
viisidega.
Mitmesuguste tegevustega seostuvad kodutööde laulud, mille saatel lüpsti lehma, löödi võid kokku, keedeti toitu, pruuliti õlut jne. Setumaal
kogunesid terve külakonna naised paar korda aastas (jõulude ja lihavõtte eel) oja äärde pesu pesema. Pesu väänates või kurikaga (tõlvaga)
vaalides lauldi.
Sageli on koduste tööde laulud maagilise otstarbega lühemad tekstid, mida esitatakse vanemal kitsa ulatusega viisil või loitsu moodi rütmiliselt
lugedes. Olenevalt tööst lauldi neid kas üksi (võitegemise laul) või hulgakesi (pesupesemislaulud).
Käsikivilauludes on tunda käsikivile omast liikumisrütmi. Teistel koduste tööde lauludel ei olnud enamasti oma viise.
annaabi.ee 
