Ookeanis elavad imetajad
Vee all kahaneb
südame löögikiirus ning organism läheb üle väga kokkuhoidlikule
hapnikutarbimisreziimile.
Vaalad tulevad veepinnale hingama, kuid hingavad tunduvalt harvemini kui teised
imetajad. Nende hingatsid asuvad pealael. Siis, kui vaal veepinnale tõuseb, avaneb
vaala hingats ning õhku paiskub vaalafontään- niiske, kasutatud õhk moodustab
jahedas välisõhus suure aurupilve. Fontäänid on piisavalt ,,isikupärased", et nende
põhjal otsustada, mis vaalaliigiga on tegu. Seejärel hingab vaal kiiresti sisse, sulgeb
hingatsi ja sukeldub uuesti lainetesse.
Spermatseet:
Kaseloti peast võtab suurema osa enda alla vahaja võide, spermatseediga täidetud
rasvapadjand. Täpselt ei ole teada, milleks vaal üldse spermatseeti vajab. Ühe teooria
järgi suudab vaal vastavalt vajadusele kas vedelaks või tahkeks muuta ja nõnda ujuvust
reguleerida. Teise teooria kohaselt talitleb padjand ,,läätsena", mis koondab
annaabi.ee 
