mõõtmed, liikumine, laeng ja spinn. Tõrjutusprintsiip (ehk Pauli printsiip) väidab, et ühe algosakese mõõtmetega määratud ruumipiirkonnas võib paikneda maksimaalselt kaks vastandlike spinnidega aineosakest. Ülejäänud tõrjutakse välja. Aineosakesed ehk fermionid alluvad tõrjutusprintsiibile, väljaosakesed ehk bosonid aga mitte. Väljaosakesed ehk kvandid võivad viibida ühes kolmest võimalikust olekust. Need on reaal-, virtuaal- ja vaakumolek. Vaakumolek on kvandi eksistentsi variant mis seisneb tema näivas mitte-eksistentsis. Reaalolekus viibival kvandil on toime olemas ja see toime on ajaliselt piiramata. Seetõttu on reaalkvant katseliselt vaadeldav. Näiteks reaalfootonid neelduvad ja kiirguvad, mis kajastub valgus- ja soojus- aistingutes. Virtuaalolekus kvandil on toime olemas, kuid see toime on ajaliselt piiratud (kehtib määramatuse seos). Seetõttu virtuaalkvant katseliselt vaadeldav ei ole
antiaine osakesed. Sellist osakeste paari teket footoni või mõne teise suure energiaga osakese neeldumisel on korduvalt vaadeldud kiirendites. Kui temperatuur langes alla 1028 107 kraadi, hakkas paaride teke kiiresti vähenema, nende häving annihilatsioon aga jätkus. Kui antiosakesi ja osakesi oleks tekkinud ühepalju, siis oleks tekkinud uuesti vaakumolek (tühi ruum). See, et meie maailm on olemas, näitab, et ainet ja antiainet ei tekkinud ühepalju. Selle nähtuse võimalikke tekkmehhanisme uurib elementaarosakeste füüsika. Kui otsustada kiirguse osakeste (footonite) ja aineosakeste (nukleonide) praeguse vahekorra järgi, jäi aine eraldumise käigus üle iga sajamiljones prooton. Ülejäänud leidsid paarilise ja annihileerusid, jättes järgi hulga footoneid. Just need ürgaegsed footonid moodustavadki
annaabi.ee 
