"vaakumelektronlambi" - 1 õppematerjal

Raadio ajalugu ja tööpõhimõtted

Signaali vastuvõtmiseks kasutati sel ajal n.ö. kristallvastuvõtjaid, mis koosnesid pikast antennist, häälestuspoolist, detektorkristallist (enamasti galeniit) ja kõrvaklappidest või kõlarist. Eriliseks muudab need vastuvõtjad nende lihtsus ning see, et nad ei vaja eraldi toiteallikat, kuigi mõnikord oli vajalik signaali võimendamine peale vastuvõtmist, seda põhiliselt juhul kui signaali allikas asus kaugel. [6] Revolutsioon toimus 1920ndate aastate keskpaigas seoses vaakumelektronlambi, maakeeli raadiolambi leiutamisega. Enam polnud vaja sädevahemike ega keerukaid generaatoreid, mis tähendas et saatjad muutusid kompaktsemaks ja lihtsamaks, samuti suurenes nende efektiivsus ja täpsus. Algas kommertsraadiojaamade lai levik, samuti oli eetris kuulda ka midagi muud peale moonutatud hääle ja telegraafipiiksude. [7] Kümmekond aastat hiljem tuli järgmine suur muudatus ­ kui seni edastati signaali kandjalaine amplituudi moduleerides, siis 1933. aastal patenteeris Edwin H