Blaise Pascal
aritmeetikamasinale", mis andis talle õiguse masinat toota ja müüa. Arvutusmasina leiutamine
kurnas Blaise nõrka tervist veelgi, sel ajal tekkisid tal peavalud mis jäid teda elu lõpuni
vaevama. Arvutusmasinaga algas küberneetikaepohh tehnika ajaloos. Selle masina
tööprintsiip ei ole vananenud tänaseni ja seda kasutatakse ka praegustes aritmomeetrites. Selle
leiutise tulemusena hakati Pascali kutsuma prantsuse Archimedeseks.
1646 hakkas Pascal tegelema vaakumeksperimentidega, mis pani aluse hüdrostaatikale.
Kuna arstid soovitasid nõrga tervise tõttu Blaise`il teadustööst loobuda ja tegeleda
eakohasemate lõbustustega, siis kolis Pascal 1647 aastal tagasi Pariisi. Parku ei andnud see
kolimine tulemusi kuna Pariisis proovitud hasartmängud tekitasid temas hoopis huvi
tõenäosusteooria vastu.
1651 aastal suri Blaise`i isa, peale mida asus õde Jaqueline elama kloostrisse. Õde tegi kõik,
et ka vend kloostrisse asuks
annaabi.ee 
