Kordamine füsioloogia eksamiks
parenhüümis on venitusretseptorid (aeglaselt adapteeruvad mehanosensorid), mis registreerivad kopsude
venitusseisundi ja selle muutused (osad adapteeruvad vähe, teised erutuvad venitusseisundi muutustel).
Venitusretsptoritel on oluline osa Heringi-Braueri refleksi tekkes - kopsude täispuhumisel sissehingamine
pidurdub ja algab väljahingamine, ulatuslik tühjakstõmbamine algatab aga reflektoorselt sügava sissehingamise.
Et kopsude aferentne teave venitusseisundi kohta kulgeb vaaguses, lakkab vagotoomia puhul refleks ning
katsealune hingab aeglaselt ja sügavalt (samas nt kopsutransplantaadiga patsiendid hingavad normaalselt, seega
hingamismuster on õpitav ja töötab ka ilma venitusretseptoriteta). Refleksi füsioloogiline olulisus seisneb selles,
et ta piirab hingamisliigutuste amplituudi. Selliselt on tagatud kaitse ülevenituse vastu ja optimaalse
hingamissügavuse valimine hetkeolukorras.