Söömine- joomine keskaegses Tallinnas
serveerimisel. Söödi kätega, peamine abivahend ja ühtlasi tähtsaim söögiriist oli nuga. Enamasti
oli igal sööjal oma nuga, mis oli ka riietuse üks osa. Söögilauas oli nuga asendamatu, peened
kombed nõudsid, et noaga lõigataks endale suupäraseid tükikesi toidust, noaotsaga tuli võtta
soola, noaga tuli koorida nuga ja puhastada konte. Toite serveeriti vaagnatelt, taldrikuid kasutati
suhteliselt harva, nende aset täitsid suured leivaviilud või söödi otse vaagnailt. Kellegagi ühelt
vaagnalt süüa oli omamoodi sõprusavaldus. (1)
Söömaaeg algas traditsioonilise käte pesemisega, mis oli igati kohane, sest söödi ju kätega;
seejärel loeti väike palve, toiduvõtmine lõppes tänupalvega. Lauas ei tohtinud täis suuga rääkida,
väga laiduväärt oli laudlinasse nuusata või sellesse nuga puhastada, sest salvrätikute puudumisel
tuli linasse ka käsi või suud pühkida. Keelatud oli noaga hambaid puhastada, lauas ei peetud
annaabi.ee 
