Mats Traat
eestlase nägu tõsine ja murelik. Tema luule põhimotiivid on kutse linnast loodusesse; oma aia
harimine ; äraminemine- maaema rüppe, sügisöhe, metasa, merele, samas tähendab äraminemine
otsingut iseendas ning pidevat võitlust.
,,Küngasmaa" (1964) väljendab huumoriga tasakaalustatud kaduvusnukruse kaudu kohustust
tagada rahvuslik-kultuuriline järjepidevus.
,,Kaalukoda" (1966) algatab aegade ja tõdede suhet vaagiva sümboolika, süvendades elu ja kodu
hoidmise motiivi ka rahva ajaloo luulendamisega.
Rööbiti luulega on Mats Traat avaldanud pidevalt proosat, mille põhiprobleemiks on eetiline
isiksus.
Kogu ,,Koputa kollasele aknale" (1966) valgustab noorte eneseotsinguid 1950.-60.ndate
sotsiaalses ajas ning tungi mõtestatud elu poole. Pälvis 1967. aastal E. Vilde nim. Kolhoosi
auhinna.
Esikromaan ,,Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" (1973) kujutab põllutööliste elu 1950.-
annaabi.ee 
