Eestlaste võit Vabadussõjas oli ootuspärane
kodumaa hüvanguks. Näiteks moodustasid vabatahtlikud väeosasid, nii tegid Kuperjanovi
pataljoni partisanid, spordiseltsi Kalev liikmed ja koolipoisid . Neil puudusid küll piisavad
oskused, aga nende võitlustahe oli suur. Arvestades, et nii väga taheti võita võrreldes
vastastega, oli võit iseenesest mõistetav. Mehed võitesid ühtse meeskonnana ja eesmärk oli
üks võit.
Eestlastel oli vastaste ees piisavalt eeliseid. Kui me vaagime kõik korralikult läbi, tundub võit
Vabadussõjas loogiliste asjade jadana. Augusti lõpul 1919 tegi Venemaa ettepaneku
rahuläbirääkimisteks, kuid esimesed katsed kukkusid läbi, kuna novembris alustas Punaarmee
uute katsetega Narva juures Eestisse tungida, kuid rünnakud löödi tagasi.Eesti delegatsiooni
juhiks rahukõnelustel oli Jaan Poska. Tartu rahulepingu sõlmimisega 2. veebruaril 1920
tunnustas Nõukogude Venemaa esimese riigina Eesti Vabariiki.