TUNNETUSPROTSESSID
Nägemismeel on meeltest tähtsaim, kuna selle kaudu saame väliskeskkonnast kõige rohkem informatsiooni.
Valguse mõjul tekib silma võrkkesta tundlikes rakkudes ( kolvikestes ja kepikestes) erutus, mis liigub
närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusesse, kus tekib nägemisaisting.
Kujutise moodustumine : Valgus tungib silma pupilli kaudu, mille taga painev lääts teravdab kujutist.Edasi liigub
valgus võrkkestale, kus tekib vaadetavat objektist ümberpööratud kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib
info nägemiskeskusesse. Kõige valgustundlikum osa võrkkestal on kollatähn, võrkkestal on ka pimetähn, mille
juurest väljub nägemisnärv. Värvinägemise häired on pärilikud või tekinud haiguse/vigastuse tõttu.Puna-roheline
värvipimedus daltonism.
KUULAMINE
Kuulamine võimaldab eristada helilaineid ning kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist. Kuulmisorganiks
on kõrv
annaabi.ee 
