Kultuur Poola, Rootsi ja Vene ajal
Eestimaal mõne võrra vähem (50% ligi, kirjutamisoskus haruldane).
10. Kirik Rootsi ja Vene ajal: kirikliku elu juhtimiseks vajalikud
organid ja ametimehed -konsistoorium,
kindralsuperintendant/piiskop; Põhjasõja mõju kirikule, Vene
võimu suhtumine luteri kirikusse, deism.
Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii eesti kui Liivimaal konsistoorium - kirikuvalitsus ja
kohtuorgan. Vaimulikkonna etteotsa seati Eestimaal piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent.
Vaadeldavamal ajajärgul oli Eestimaa piiskopiks Joachim Jhering - kuulsaim piiskopp Rootsi ajal,
kes kindlustas luteri kiriku positsiooni Eestimaal. Võideldes paganausu vastu ja jahtides nõidu.
Liivimaa kindralsuperintendendiks oli Herman Samson - oli jesuiitide äge vastane, otsis nõidu,
koostas nende äratundmiseks spetsiaalse nn välimääraja. Kõige tuntum paganlusega seotud rahutus
oli Pühajõe mäss 1642.a Urvaste kihelkonnas Osulas.