Nimetu
aastatel: majandusarengu ebakindlus tekitas poliitilist
rahulolematust, mille väljendamiseks parlamentaarse demokraatia kriis Euroopas.
Põhjamaade omapära: samad probleemid kui mujal läänemaailmas, aga erinevuseks teist moodi
lahendamine, põhjamaise tugeva kokkuleppeühiskonna algus ja poliitiliste äärmuste äravajumine.
Põhjamaade majandusareng 20-30.ndatel aastatel
Põllumajandusest elatus enne I MS alla 50% tööjõust Taanis, Rootsis ja Norras. Soomes vastav tase
saavutati 1950. Vaadeldataval perioodil majandusstruktuurid ja ühiskond moderniseerusid kiiresti
veidi kasvas tööstustööliste hulk aga veel rohkem teenindussektor (kaubandus ja side) ja avalik
sektor. Kiire majanduskasv 1920. ja 1930.ndate aastate II poolel. Taanis ja Rootsis SKP kasvas
1919-39 1,8 kordseks. Norras 2 kordseks ja Soomes 2,5 kordseks. Töötuse probleem jäi põsima (15-
20 % tööjõust)
Maailma majandusareng ja mõju Põhjamaadele 1920. aastate alguses