tirrgirrrusi. Ptcrgranlnreeritava strjrrvkäiviti, sagedusrrrttutrdttt'i r,õi kaitseaparaacli kasLrta_iati
võivad SLĮtĮį1eS piir'ides mįĮįĮta kaitse teļrrriļisi näitajaid ja tr'rrrtrr-rsjoonte krļu. SeiIega tagaiakse
iga korrkreetse nrootori r,õir-rralikr'rlt kirrdel kaitse. ELi tiitipi kaitseaparaatideļ rlõivaci sätete
reguleerir1-tispiirid oluliselt et'ineda. Seepärast vaadeldagu.!ärgnevait esitattrd säteįe al_vr'äättusį
vaid kui võirrraļįkke variante.
Moototi kaitse programļneerirrriseļ on vaja kõigepealt nräär'ata püsitaiitlLrsel rtlaksįttraalsclt
ļubattrcļ vciol ehk rrn. täiskoortrrusvool iįr: (0,5...1,5) 1,7' kus 1r, on nrootori nintį,,'ocrļ.
Lühiseks ļoetakse reziirni, kus mootot'i staator'ivool 1 ', ln' Lühisekaitse t'aļ
mittesümmeetrilisi voolusid ning mõnel juhul ka koormusvoolu järsku vähenemist. Loetletud rež iimide alusel on otstarbekas analüüsida kaitse rakendumise tingimusi. Programmeeritava kaitseaparaadi kasutajad võivad suurtes piirides muuta kaitse tehnilisi näitajaid ja tunnusjoonte kuju. Sellega tagatakse iga konkreetse mootori võimalikult kindel kaitse. Eri tüüpi kaitseaparaatidel võivad sätete reguleerimise piirid oluliselt erineda. Seepärast vaadeldagu järgnevalt esitatud sätete arvväärtusi kui võimalikke variante. Aluseks on võetud firma ABB kaitseaparaatide sätete väärtused. Mootori kaitse programmeerimisel on vaja kõigepealt määrata pidevrež iimil maksimaalselt lubatud vool ehk nn täiskoormusvool I υ = (0,5...1,5) I n, kus I n on mootori nimivool. Lühiseks loetakse reziimi, kus mootori vool I >> In. Lühisekaitse rakendumislävi valitakse piirides I L = (2...12) I n. Kaitse rakendumisaeg peab sel juhul olema väiksem kui
annaabi.ee 
