Eesti uusaeg
mitmeid erinevaid komisjone, tedustasid väga hästi seda probleemi endale, tegeleti nii sise
kui ka väliskubermangudes sellega. Balti kubermangudes viidi kroonu ehk riigimõisates-
läbi viidi reform, mis puudutas kroonumõistate talupoegi Liivimaal ja Saaremaal (seal oli
palju rohkem kroonumõisaid kui Eestimaal). 1841.aastal anti välja seadus riigi varanduse
valitsemise ümberkorraldamise kohta- talurahvaseisukohast vaadatun aoli ouline et
senisest oluliselt enam allutati riigimõisad ametkondade ja riigiaparaadi alla millega
kergendati oluliselt kroonutalupoegade olukorda. See mõjutas siis ka rüütelkondi, eriti
Liviimaa rüütlekonda.
Hamilkar von Fölkersahm(1811-1856)- tegu oli liivimaa rüütelkonna maamarssaliga. Tal
oli mitmeid oluliseid ideid kuid tähtsaim neist vist oli, et talumaa tuleb anda talupoegade
pärisomandisse. See tekitas mitmeid vaidlusi muidugi. Fölkesahm toetus suuresti