Kivirähk "Rehepapp" ja "Mees, kes teadis ussisõnu"
mängivad ära oma rolli selle ühe kuu jooksul. Me ei näe neid muutumas, arenemas, ning me ei tea,
mis saab neist edasi. ,,Ussisõnade" tegelased on aga keerukamad. Nad on sügavad ja muutuvad, me
saame jälgida nende arengut pika perioodi jooksul, näiteks kuidas alguses heasüdamlikust ja
võrdlemisi kergeusklikust Leemetist saab lõpuks külmavereline tapja, kes vihkab kogu uut
maailma. ,,Ussisõnade" tegelased on toodud meie ette sügavuti.
Kujundlikust aspektist vaadatanud personifitseerivad ,,Rehepapi" tegelased selgelt ahnust. Kivirähk
omistab selle omaduse peaaegu kõigile oma tegelastele, mõnele rohkem, mõnele vähem. Ainult
Rein oli liiga uhke, et mõisast midagi näpata või mõisa vara üldse puutuda. Ja on ju ahnus ka
eestlastele läbi aegade omane iseloomujoon olnud, nagu vana kõnekäändki ütleb: ühe eestlase
lemmiktoit on teine eestlane. Kivirähk võtab selle motiivi, naeruvääristab seda, liialdab ning