TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE
hilisem elukord või perekonna sotsiaalmajanduslik seisund.
Tavaline inimene ei näe igapäevaelus nii palju vägivalda, et. ta selle suhtes tundetuks
muutuks. Tundetuks võib ta muutuda üksnes teabevahendites, ennekõike televisioonis
esitatava vägivalla tagajärjel. Vägivallaga harjumine ilmneb muulgi moel kui
emotsionaalse hoolimatusena. Inimesed, kes on kuriteofilme harva vaadanud,
reageerivad vägivallastseene vaadates tugevasti ka füsioloogiliselt. Palju vägivalda
vaadanutel ei ole vastavaid füsioloogilisi reageeringuid täheldatud.
Vägivallaga harjumist on tõdetud ka lastega tehtud katsete puhul. Paljud teadlased on
tähele pannud, et kui laps, kes on vaadanud palju vägivallasaateid, näeb kahte
kaklevat last, ei reageeri ta vähemalgi määral. Vähe vägivallasaateid jälginud laps
seevastu kohkub ja kui ta ei julge ise sekkuda, siis kutsub täiskasvanud appi.
Niisiis vanemad, kes lasevad lapsel vaadata palju vägivallasaateid, aitavad vägivalla
annaabi.ee 
