1 on ndidatud vastav ldhis- konstruktsioonringjoonejaoks. Kui kaar ei AnalU0tilised jooned on v6nanditega 0leta 60" (orS 60'), on antud konstruktsioon m6dratavad, jaotudes v6nandi liigi jargi joonestustOdks piisavaltt6pne(AB* AE ABr). alqebralisteksja transtsendentseteks. - Algebralisetasak6verajiirk on v6rdne selle joone v6nandi astmega. Geomeetrilises t6lgendusestdhendabalgebralisetasak6vera jdrk selle joone l6ikepunktidearvu sirgega. Algebraliseruumik6verajdrgu mdirab selle k6veraja tasandil6ikepunktide arv. 26 Algebralistetasak6veratej€rk on projek- teerimisesuhtesinvariantne, s.t.s6ltumata projekteerimise liigist projekteeruvad nad sama jEirkujoonteks. Nii niiiteksprojek-
uuritavas teguris ehk muutujas. Too planeerimi- sel tuleb kindlaks mddrata ka uurimise kestus ning vaatluste ja katsete arv. Enamasti koosta- takse eelnevalt ka vajalikud tabelid v6i graafi- kud, kuhu vaatlusandmed ules mdrgitakse. Valime n;iiteks tihest kindlast hernesordist 200 seemet. Paigutame need alustassidele niis- kete riidelappide vahele. Seejuures jZilgime, et seemneid oleks igal tassil v6rdne arv, tassid oleksid rihesugused, veekogus tassidel v6rdne, riidelapid samast materjalist jne. Edasi asetame poole seemnetest (100 tk) 10'C keskkonda ning 1.14. Kolmes kastis kasvatati nisu. Neid kasteti teise osa (samuti 100 seemet) 30'C keskkonda. erinevate vdetiselahustega. Milline v6iks olla selle Jdrgnevate vaatluste k2iigus mdrgime iga piiet' katse hUpotees ja katsekorraldus? tabelisse idanevate seemnete arvu. Kuidas j6uda teadusliku faktini?
annaabi.ee 
