2.2 Ühiskond oli rangelt hierarhiline, st riigi tipus seisis absoluutse v6imuga jumal-kuningas, kelle valitsemine pidi tagama loomuliku korra Egiptuses. Kuninga v6im tugines ülikkonnale, ametnikele ja preestritele; ülejäänud osa ühiskonnast olid peamiselt talupojad. 2.3. Tavapärane perekond oli paarperekond, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Perekonna pea oli mees, kuid tagatud olid ka naise 6igused.Naine säilitas abielludes oma vara ja v6is ka lahutuse korral saada osa perekonna varandusest. 3. Riigi v6imu seisukohast olid k6ige olulisemad jumalad: 1)Päikesejumal Ra - maailma looja ja selle esimene valitseja. 2) loomis ja viljakusjumal Amon-Ra - Uue riigi ajal peajumal. 3)Taevajumal Horos - pistrikukujuline;silmadeks päike ja kuu. 4)Osiris - surnute kuningas ja teispoolsuse valitseja;esimene muumia.5)Isis - Osirise 6de ja naine. 6)Seth - k6rvetav ja viljatu läänetuul; Osirise ja Isise vend 4
Enne muinasaega eestis inimasutus puudus.kohata v6is veel ainult m6nda mammutit v6i ninasarvikut. Kiviaega periodiseeriti eestis vanem kiviaeg,keskmine kiviaeg,noorem kiviaeg. Vanemast kiviajast me Eesti inimasutust ei tunne. Keskmisel kiviajal valmistati juba t66 ja tarberiistu kivist,savist ja luust. Noorimal kiviajal v6eti kasutusele savin6ud ja t66 ja tarberiistu t2iustati. Pronksiajal levisid eestis juba pronksesemed ja kasutati ka kivi ja luud. Rauaaeg jagati varajaseks rauaajaks,vanemaks rauaajaks,keskmiseks rauaajaks ja nooremaks rauaajaks. Eestis oli kiviajal Pulli k6ige vanem asulakoht. Kiviajal olid t66riistad valmistatud kivist,luust,puust T2htsal kohal oli jaht. Inimesed pidasid jahti metsloomadele.Enim p6tru ja kopraid. Metalliaja esimene pool ei toonud eestisse kaasa mingit murrangut. Eesti looduses puudus pronksiks vajalik vask. Pronksesemed olid ka liiga kallid,et neid kuskilt mujalt hankida. Pronksiajal hakati asulaid ...
Kuid pil- MITMEHAAI.SE,KOORILAULUTULEK likooride laialdasemareng takerdus suurestipillide puuduse taha. Ometigi tekkis 19. sajandi keskpaiku Eestiskaks arvestatavatorkestrit * Tormas ja Viiigveres. Mitmehealsetkoorilaulu v6is Eestimaalkuulda t6endoliseltjuba 16. sajandil. 1848. aastalAdam Jakobsoni asutatudTorma pillikooris oli nii keel- kui ka Siiski on meieni j5udnud teatedharvad ja juhuslikud. Niiitela on Thllinna ja Thrtu puhkpille. Korjanduseteel saadudrahagamuretsetipille Peterburistja Saksamaalt. suuremadkogudusedtellinud oma aja tuntumatelt autoritelt noote ladinakeelsemo- Pillikoor esinesp6hiliselt kirikus, agaka ldhedalasuvatesm6isatesning nlurahva pi- tetirepertuaartga.).7
Regionalistika väljakujunemine. Praegusaegse geograafia tahtsaim rakendusvaldkond -regionalistika tekkis USA-s ja kaugel valjaspool geograafiat, nimelt mitme väljapaistva arhitekti aIgatusel aastatel kohe parast Esimest maailmas6da. USA linnade kontrollimatu kasv tekitas monotoonsust ja inetust, mis arhitekte loomulikult kurvastas, aga ka konflikte naabrite vahel, kelle maakasutused üksteist segasid. V6is loota, et need puudused on k6rvaldatavad, kui linna areng allutada ühtsele kavaIe, mille on koostanud parimad arhitektid. Nii asutasidki mõttekaaslased (Eliel Saarinen, Lewis Mumford, Ebenezer Howard, Henry Wright jt.) 1923. aastal Ameerika Regionaalplaneerimise Assotsiatsiooni (RPAA -Regional Planning Association ofAmerica). Selle ühingu ülesandeks sai propageerida linnaehituskavade koostamist, valja tootada selleks
iihendid on iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub ,- _;itt.ie! organismide elutegevuse k;iigus. Ka orgaanilisest ainest koosnevad maavarad (nafta, pdlevkivi, kivisr-isi, pruunsr-isi jt.) on alguse saanud Maad varasemal perioodil asustanud organismidest. Veel paarsada aastat tagasi v6is kindlalt {rrdamiskI vdita, et kdik orgaanilised ained pdrinevad Keskmine sisaldus ele- mentide kogumassist ( o/o ) imei elusorganismidest. Kdesoleval ajal osatakse hapni k 65
annaabi.ee 
