Mehaanika ja soojus
Kui temperatuur on jääv, siis id. gaasi siseenergia ei muutu. Kasutades id. gaasi
olekuvõrrandit ja eelmist valemit, saame id. gaasi siseenergia arvutamiseks valemi:
U=3/2pV.
Töö: erinevates isoprotsessides avaldub töö erinevalt.
Isotermiline:T=const ja U=0 seega A=Q= v1v2pdV=c ln(V2/V1)
Isohooriline: V=const ning kuna ruumala ei suurene, siis tööd ei tehta. Kogu soojushulk, mille keha saab
läheb siseenergia suurendamiseks ehk ka temp tõstmiseks
Isobaariline:p=const A=v1v2dV=p(V2-V1)
Adiabaatiline: soojusvahetust süsteemide vahel ei toimu Q=0 A=v1v2 cV- dV=c1(V2-+1-V1-+1)
5.Soojusmahtuvused CV, CP
Keha soojusmahtuvus on soojushulk mis on vaja selle keha temp tõstmiseks 1° võrra. Gaaside
soojusmahtuvus sõltub termodünaamilisest protsessist. Isohoorilisel protsessil (konstantsel ruumalal) kulub
temperatuuri tõstmiseks vähem energiat, kui konstantse rõhu, seega muutuva ruumala korral. Seetõttu
eristatakse kaht moolsoojust: