õngitsemas, naisi rannal kalu rookimas. Oma hilisemais töis keskendub kunstnik aga maastikule, maalides talle tuttavaid rannavaateid. Nüüd varieerib ta erinevate aasta- ja päevaaegadega. Enamasti armastab Uutmaa kõlavaid, kohati kontrastseid toone. "Rannamaastikus" on tegu rahuliku päikeses kümbleva merevaatega, kus laine laisalt randa loksub. Altja Nii nagu õpetaja Nikolai Triigi loomingus, oli ka Uutmaa loomingus mere- ja rannamaastikel oluline koht. Uutmaad huvitas lisaks maastikule ka inimene, ta jäädvustas oma piltidel stseene randlaste elust-olust. Vanameistrina pühendus Uutmaa akvarellile, milles ta saavutas suure meisterlikkuse. Tema hilisemate tööde koloriit muutus atraktiivsemaks, varasemad hallikas-sinakad toonid asendusid kontrastsete värvikooskõladega. ,,Altja rand" on särava koloriidiga, sügisene vaade, kus kollased ja punased toonid konkureerivad sinistega. Kunstniku sügisene
Altja rand Richard Uutmaa sünnikodu asub Altjal ning merevaated ja randlaste elu jäid kunstniku meelisteemaks kogu eluks. Suviti jäädvustab kunstnik tihti kauneid rannavaateid otse natuurist. Frits Matt kirjutas kunstniku monograafias: "Kord kujutab kunstnik seda rannamaastikku üksikuna, omaette seisvana, kord jälle koos rannamajadega, taamalt paistvate vanade taluhoonete või koos inimestega, kelle töö ja tegevus on seotud selle paigaga." (Tallinn,1966). Akvarell köitis Uutmaad elu lõpukümnendil, kuna võimaldas kunstnikul kiiret töötamist. Nii säilitas motiiv endas vahetu värskuse, mida näeb ka antud motiivis. ( Näide 4) Pühajärv 1930-ndate aastate kunstnike põlvkond tõi uudsena eesti kunsti randlaste eluolu ja merevaateid käsitleva temaatika, neist meistreist olid silmapaistvamaiks Eerik Haamer ja Richard Uutmaa. Esimene oli pärit Saaremaalt ning Uutmaa kodu asus Põhja-Eesti rannikul Altjal
annaabi.ee 
