Eesti rahvastiku areng ja liikumine(1930-1989)
Samuti on veidi kasvanud või
vähemalt jäänud samale tasemele kolmelapsesus. Välispäritolu rahvastiku seas on laste arv
peres olnud kogu aeg teistsugune, sarnanedes Kesk- ja Ida-Euroopa tüüpilise üleminekujärgse
4
ühe-kahe lapse mudeliga. Huvitav on tõik, et vabaabielu kujunes Eestis kooselu peavormiks
juba nõukogude ajal, kui sellest ei räägitud üldse. Euroopa taustal kuulub Eesti
peremoodustuse uusvormide poolest pigem eeskäijate kui sabassörkijate hulka. Täiesti
päevakohane on neid protsesse tõepäraselt kajastada ja arvesse võtta.
1980. aastatel algas ka välispäritolu rahvastiku sündimuse kasv, järgides päritolumaa
trendi. Aastakümne lõpuks jõuti enam-vähem põlisrahvastiku tasemeni ja nii saavutas Eesti
kogurahvastiku sündimus oma kõrgpunkti 1988. aastal, mil summaarse sündimuskordaja
perioodväärtus tõusis koguni üle 2,2 (sündide arv tuhande elaniku kohta)
annaabi.ee 
