Maakorraldus
Talurahva jaoks arvati maafondi 23,9% kogu põllumajanduslikust maast. Riigi maafondi
arvatud maa oli eelkõige ette nähtu maata talurahva, endiste sulaste, maaga
varustamiseks, samuti väiketaludele juurdelõigete andmiseks nind nn sotsialistlike
11
põllumajandusettevõtete-sovhooside, masina-traktrijaamade ja hobulaenutuspunktide-
moodustamiseks.
Lõpptulemus. Maareformiga ei suudetud tagada planeeritud 12 ha suurusi uustalusid,
mis arvestuse kohaselt oleks eeskujuliku maaharimise ja ühe hobuse pidamise juures
andnud perekonnale tööd ja leiba. Maa andmine maatamehi ei aidanud, sest enamikul
juhtudel puudsid neil loomad, tootmishooned ja vajalik põllumajandustehnika. Loodavad
uusmaakohad ei vastanud sageli ka talu normaalse majanmise nõuetele, sest paljudel
juhtudel moodustati nad mitme talu äravõetavatst maadest, mis ei paiknenud kõrvuti.