Eesti kirjandus 20.sajandi 1 poolel
14. 20.saj algul ilmub nii realistlikku kui uusromnatilist proosat.
Uusromantiline proosa- võrreldes luulega polnud see esialgu nii selgelt sümbolismist mõjutunud,
pigem impressionismist, oli isegi naturalistlikke jooni(nt. Tuglas''Toome helbed''). Uusromantilises
laadis kirjutas ka Tammsaare(miniatuure, kunstmuinasjutte). Gailit(''Toomas Nipernaadi').
Uusromantilisele proosale on iseloomulid lühizanrid, eeskätt novell. Enamik uusromnatikuid kirjutas
novelle(Tuglas, Tammsaare).
Jaan Oksa teostes on peamiseks aineks küla oma elu ja inimestega(Saaremaa küla, kust ta ise pärit).
Oksa esimesed, ajalehtedes avaldatud jutud on valdavalt realistlikud. Tema teos''Tume inimeselaps''
on teema, tegelaste ja sümbolistliku maailmapildi poolest eesti uusromantilises proosas üsna
iseloomulik teos, millel on ühisjooni teiste autorite, eriti Tuglasega. Oksa novellides põimuvad
sümbolistlik ja realistlik(või naturalistlik) kujutus.
O
annaabi.ee 
