Henrik Visnapuu
Tuntuks sai Visnapuu alles
siis kui liitus Siuru rühmitusega. Marie Underi kõrval oli ta Siuru rühmituses üks
kesksemaid luuletajaid.
Visnapuu eluaegne ja ainus tõeline sõber oli August Kairit, koos reisisid nad Venemaal ringi.
Visnapuu looming on futuristlik ja väljendusrikas, kasutas suhteliselt äärmuslikku sõnavara.
Põhiteemad millest Visnapuu kirjutas olid ajaluule, armastus, loodus, kodu ja kodumaa. Tema
luuletused on filosoofilised.
Visnapuu varasemas loomingus on tunda uusromantislikke kuid ka modernseid voole. Eriti
iseloomulik on nukrus tema noorusluulele. Ta kasutas Lõuna-Eesti vorme ja seesütlevat
vormi . Võttes eeskujuks muusika, kasutas sõnu ja refrääne oma luules . Visnapuu teostes on
märgata lõhestunud isiksuse heitlust hea ja kurjaga. Talle on iseloomulik teatud ebakindlus ja
ahastus.
Tähelepanu äratavad armastuslaulud oma tundesoojuse, haruldase rütmi ja hea kõlaga. Üks
tähtsamaid on ,,Käoorvik" mis valmis 1920. aastal
annaabi.ee 
