Poliitilised Ideoloogiad
Kodanikul pole ainult õigused, vaid ka kohustused; demokraatiat
pole võimalik kindlustada passiivse kodanikkonna abil.
Teine oluline muutus puudutab suhtumist heaoluriiki. Ka siin on seisukohad lähenenud. Kui 19nda
sajandi liberaalid eitasid heaoluriiki üldse, siis tänapäeva uusparempoolsed küll kritiseerivad seda, ent
nõustuvad selle möödapääsmatusega. Samas püüavad nad laiendada turumajanduse põhimõtteid
(konkurents, valikuvabadus, kuluefektiivsus) ka sotsiaalteenustele. Uusparempoolset poliitikat
illustreerivad suurepäraselt Margareth Thatcheri reformid 1980.-1990. aastaist.
Uusvasakpoolsus, mida tuntakse ka kolmanda teena, leiab samuti, et heaoluriik peab muutuma
paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning nõudma indiviidilt suuremat panustamist. Avalik sektor
pole enam ainus, mis vastutab rahva heaolu eest, heaolu tuleb tagada koostöös era ja kolmanda
sektoriga.
Erinevused vasak ja parempoolsete vahel on kõige selgemalt säilinud suhtumises
võrdsusesse