asemel? Linnaski saab ju puhata. Inimesed siiski armastavad looduses olemist ning see on ainult hea. Viimases ülesandes tuleb põhjendada, miks intervjueeritava meelest pole eestlased metsa-, vaid põllurahvas. Relve selgitab, et metsarahva identiteet on tulnud Carl Robert Jakobsonilt, kes soovis eestlasi kolmes isamaalises kõnes vastandada sakstega, laenates nende endi kodumaalt tõmmatud ideed germaani uuspaganluse kohta. Intervjueeritav teeb selgeks, et see ei ole meie tõeline olemus ning et juba paar tuhat aastat oleme me olnud juba põllurahvas. Siiski arvab ta, et meid võib pidada üldiselt maarahvaks, sest suurema osa ajaloost oleme seda olnud ning alles viimase sajandiga on eestlastest hakanud saama linnarahvas.
Muinaseestlaste loodususund Loodususundiks nimetatakse harilikult põlisrahvaste usundeid, milles on keskne roll loodusnähtuste ja looduslike objektide (mägede, hiite, puude, kivide, veekogude jms) või nendega seotud üleloomulike olendite austamisel. Teatud mõttes võib loodususundeiks nimetada ka 20. sajandil tekkinud või taastatud looduskeskseid usundeid (mitmesugused uuspaganluse vormid, Eestis nt taara- ja maausk). Loodususundi mõiste ei ole range ning selles esineb ka esivanematekultust. Samuti seotakse loodususundeid tihti rahvakalendriga. Muinaseestlaste usund oligi just eelkõige loodususund. See tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine. Nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Maailmas leidus eri paigus, eri esemeis ja eri olendeis erineval määral
tähistati, et jätta mulje kristliku püha tähistamisest ning nii paganlik püha summutada. Kristliku pühana on see tuntud tänapäevalgi, tegelikku paganlikku päritolu küll teatakse, kuid ei tunnetata. Tõekspidamised. Eestlaste nägemus maailmast, ka neil, kes ennast usklikuks ei pea, on mõjutatud kristlikust maailmanägemusest. Meile jäävad sageli mõistetamatuks ning tunduvad eksootilised ja kummalised judaismi, islami, hinduisimi, budismi, taoismi, saientoloogia, uuspaganluse, nn "primitiivsete" kultuuride usundite, vanade kreeklaste ja roomlaste ning paljude teiste religioonide põhimõtted, samas kui kristlus meile igati arusaadav on. Meie seisukohad maailmas ja ühiskonnas toimuvast, eetilised ja ka pereelu ning meeste-naiste omavahelisi suhteid puudutavad tõekspidamised ning kirjutamata reeglid on seotud meie ajaloolise religioosse taustaga. Riigikeel ja kirjakeel. Esimesed eestikeelsed trükised olid piiblitõlked ning tegelikult sai
annaabi.ee 
