Selgroogsete närvisüsteem
õppimisvõime on suhteliselt madal (kuid ületab siiski kahepaiksete oma).
Seoses aktiivsema jäsemete kasutamisega on roomajatel hästi arenenud
seljaaju, eriti kaela- ja nimmepaisumus (mõnedel dinosaurustel olid need isegi
peaajust mahukamad). Peaaju ei ole võrreldes kahepaiksetega palju edasi
arenenud, mitmeid erinevusi on siiski. Otsaju on pisut suurem, hästi on
arenenud juttkeha. Aju külgedel on tekkinud kihilise ehitusega uusmantel,
mille koor on juhteteede kaudu ühenduses nii nägemiskulglatega kui ka kogu
kehaga. Haistefunktsioon on küll veel oluline (otsaju eesosas paiknevad
suured haistesagarad), kuid mitte esmatähtis. Eriti hea on haistmine madudel,
haisteepiteel paikneb nii ninakarbikute pinnal kui ka keelel. Vaheaju jääb
osaliselt otsaju alla ning osaleb samuti nägemiserutuste töötlemisel
(taalamus). Nägemine on suhteliselt hea, on tekkinud võime silma fokuseerida
silmaläätse kuju muutes