Nõukogude Eesti majandus ja rahvastik
2. Milles seisnes nõukogulik maareform? Millised olid selle reformi tulemused?
Maareform: 1940.aastal alustatud, lõpule viidi 1945aasta kevadel. Jätkus siiski 1947. suveni.
Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist: aastatel
1944-1947 võõradati Eesti NSV-s üle 927000 hektari maad. Talude max suurus 30 ha.
Tulemused: ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata
inimestevahelistest suhetest. Uusmaasaatjate majapidamistest ei kujunenud elujõulisi talusid.
Maa võõrandamisega muudeti sageli elujõuetuks ka seni heas korras olnud talud. Pingestusid
inimeste vahelised pinged, talupoegade õlul lasusid mitmesugused riiklikud koormised ja
kohustused. Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid.
3. Milliseid abinõusid kasutati kolhooside loomisel?
Alates 1946. aasta lõpust ilmnes Moskva tugevneval survel Eesti NSV tollases võimuladvikus
suund kolhooside loomisele
annaabi.ee 
