Eesti majandus 20. sajandil
Eelistempos
hakati arendama rasketööstust, millele järgnesid tekstiili- ja
toiduainetööstus.
Eesti NSV pidi muutuma 4 5 aastaga arenenud tööstusmaaks.
Tööstuse forsseeritud arendamine toimus teiste majandusharude
arvel Eesti võimalusi ja vajadusi eirates.
23. juulil 1940. aastal kuulutati maa kogu rahva omandiks.
Hakati ellu viima maareformi, mille kohaselt läks maa riiklikku
maafondi. Maa võeti ära nendelt, kes suutsid seda harida ja loodi
uued, kuid elujõuetud talud. Uusmaakoha keskmiseks suuruseks
kujunes 10,6 hektarit.
Alustati ka ettevalmistustega kolhooside loomiseks: loodi
masinatraktorijaamu ja hobulaenutuspunkte.
Masinatraktorijaamad (MTJ-d) pidid saama maal sotsialismi
tugipunktideks. Põllutöödel jäi nende osatähtsus tühiseks. Loodi
mõningad kolhoosid, kuid massiliseks kollektiviseerimiseks ei
olnud nõukogude võim veel suuteline.
Esimene kolhoos moodustati 25. sept. 1940 .a. Narva lähedal
(Krasnaja Niva)