"uusliikmetega" - 1 õppematerjal

Eesti maksebilanss

1997 aastal jõudis puudujääk ligi 8 miljardi kroonini (11,4% SKP-st). Peale 1997nda aasta börsikrahhi ja 1998nda aasta Vene kriisi, puudujääk mõnevõrra vähenes ja stabiliseerus. Kuid tõusis järsult 2002-l aastal, ulatudes 13 miljardi kroonini. Tänu suurele investeerimisaktiivsusele ja tugevale sisenõudlusele jõuab jooksev konto defitsiit 2006 aastal 32 miljardi kroonini, mis on 15,5% SKP-st. Sisuliselt toimus kahekordistumine viimase aasta jooksul. Võrreldes teiste euroopa liidu uusliikmetega, on Eesti jooksevkonto puudujääk üks suuremaid. Aastatel 1992 kuni 2006 on jooksev konto krediitkäive kasvanud 33 ja deebetkäive 41 korda! Kogu taasiseseisvumise perioodi vältel on Eesti majandus olnud väga avatud ja jooksevkonto käive ületas sisemajanduse koguprodukti 1993ndal aastal 1.5 korda. Eesti majanduse avatust suurendas veelgi ühinemine euroopa liiduga ja 2006ndal aastal ületab jooksevkonto käive SKP-d juba kahekordselt.