esteetikast. Oluliselt on muutnud inimeste elulaad ning kultuuritarbimine. Teatril tuleb võistelda filmide, kontsertide, klubiürituste, reiside ja muude ettevõtmistega, millega inimesed oma vaba aega sisustavad. Pärast 1990ndate alguse madalseisu on publiku hulk tasahaaval kasvanud, ent pole saavutanud nõukogudeaegset taset, kuna takistuseks on tihti kõrged piletihinnad. Teatrid reageerisid publiku vähenemisele uuslavastuste väljatoomisega tihedamas rütmis. Praegu esietendub igal aastal üle saja lavastuse, publikut jagub aga neile eraldivõetuna suhteliselt vähe. Seetõttu on pikaealisi lavastusi üpris vähe. Teater ei ole rahvast koondav paik, vaid peab täitma paljude üpris erinevate vaatajarühmade kunstiootusi ning pakkuma ka võistlusvõimelist meelelahutust. 2.2 TEATRISÜSTEEM Eestis jätkavad tegevust kõik senised riiklikud repertuaariteatrid. Mõni teater on vahetanud
Helikunsti Selts, Eesti Kultuurkapital, suleti "Muusikaleht" ning korraldati ümber muusikaõppeasutuste töö nõukogude eeskujude järgi. Järgmise aasta algul hakati tegema ettevalmistusi Eesti NSV kunstidekaadi korraldamiseks Moskvas, mille jaoks Tubin töötas ümber balleti "Kratt" ja temalt telliti ka ooper "Pühajärv" ning sümfoonia (nr.3). Pärast sõja puhkemist ja nõukogude vägede põgenemist jätkas Tubin Tartus oma muusikalist tegevust. Peale uuslavastuste "Vanemuise" teatris juhatas ta arvukalt sümfooniakontserte ning jätkas oma tegevust TMS Meeskoori dirigendina ning kompositsiooniklassi juhatajana Tartu Muusikakoolis. 31. märtsil 1943.a. toimus "Vanemuise" teatris balleti "Kratt" esietendus Tubina enda juhatusel, mis oli esimeseks Eesti balletiks. Järgmisel aastal lavastati see ka Tallinnas "Estonias", kuid 9. märtsil 1944.a. hävis "Estonia" teater Nõukogude Vene pommirünnaku tagajärjel koos balleti partituuri ja orkestrihäältega