Läänemere ökoloogia
rannajoone pikkus on 1242 km, saartel 2551 km (sh. suurimal saarel Saaremaal 854 km). Kokku on Eestil
ligikaudu 1500 meresaart.
Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahnusid ja
madalaid. Hästi teatakse Hiiumaast 15 km kaugusel loodes Soome lahte viiva meretee lähedal paiknevat
Hiiu madalat (varem tuntud ka Neckmansgrundi nime all), kus paepõhja katab kohati vaid meetrine
veekiht. Suurtele laevadele liiga madalaid kohti (Mustpank, Uuskuiv) on ka Saaremaast ja Vilsandist 15
20 km kaugusel läänes. Põhjapoolsemad neist on piki Muhu ja Saaremaa põhjarannikut kulgeva
pankaderea -- Lääne-Eesti paekalda jätkuks. Veealune pangaastang on kohati mitmekümne meetri
kõrgune. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes kesk merd -- Gotlandi
süvikus 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m ja Liivi lahe oma 5060
m.
Läänemere Hüdroloogia