Suur Prantsuse Revolutsioon
riigiorganeid. Kuninganna oma salakirjades Viini ja Berliini seletas, et kuningas
ei ole oma otsustes vaba.
Seadusandlik kogu moodustas samuti 12 isikust koosneva Diplomaatilise
komitee, kes pidi kontrollima Välisministeeriumi ja kuningakoja tegevust.
Komitee koosseisu tuli vahetada iga kuu kolmandiku võrra.
Põhiprobleemiks oli sõjaoht. Kuningakoda ootas Austria ja teiste monarhiate
sekkumist
Parempoolseid föjaane ehk suurkodanlust ei huvitanud sõda ja purustused.
Zirondiinid ehk uuskodanlus nõudis sõda Austria vastu.
Mõlema poliitilise tiiva eesmärgiks oli saavutada olukord, kus Austria ja
Preisimaa ei tegutse koos Prantsusmaa vastu.
Peavaenlaseks loeti Austriat.
Robiespierre ja Marat mõistsid, et sõda on möödapääsmatu, kuid pidasid
vajalikuks kõigepealt võidelda sisevaenlaste vastu. Tagajärjeks oli siseriiklik
terror.
Zirondiinide diplomaatia Rahvuskonventi ajal
(september 1792-aprill 1793)
1792 aasta 10 augusti ülestõus kaotas monarhia.