JACQUES LOUIS DAVID
Louis XVI’le ja oli väga suursugune. Kompositsiooni südamikuks said võitlusvalmis,
musklilised mehed ja nende püramidaalselt asetatud käed. Surmapõlgus huvitas Davidit
antiikajaloos kõige enam, kuna kunstnik pidas seda kangelaslikkuse näitajaks. Ükski maalija
ei olnud varem maalinud nii meisterlikult tühja ruumi ja ruumilist sügavust, mis
arhitektuurilisi masse ja figuure omavahel lahutavad ja ühendavad. Maali lõpetas David
Roomas, kus see sai rahvusvahelist tähelepanu ja andis uusklassitsistlikule maalikunstile õige
hoo sisse. Eriti Revolutsioonieelses Pariisis, kus ühiskond vajas muutumiseks ülimat
kangelaslikkust, oli „Horatiuse vandel“ eriline menu.
Davidi järgmisteks suurteosteks olid Prantsusmaal päevakajalise probleemiga „Sokratese
surm“ (1787) ja 1788. aastal alustatud „Liktorid toovad Brutusele tema poegade surnukehad“.
Ka selle teema kajastas kaudselt patriotismi laia levikut Prantsusmaal. 20
1.4. REVOLUTSIOONI AEG